Euroopa Liidul on parimad võimalused praeguste probleemide lahendamiseks ja tuleviku kindlustamiseks, leidsid Euroopa Liidu kodanikud koroonapandeemia surve all veedetud aastal.
Eurobaromeetri uus eriuuring, mis avaldati enne Euroopa Parlamendi presidendi, Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendi ühisdeklaratsiooni allkirjastamist, keskendub Euroopa tuleviku konverentsile, uurides kodanike hoiakuid konverentsi ja selle kavandatud põhiteemade suhtes. Konverentsi eesmärk on luua uus avalik foorum, kus pidada eurooplastega avatud, kaasavat, läbipaistvat ja struktureeritud arutelu neile oluliste ja nende igapäevaelu mõjutavate küsimuste üle. Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon tellisid küsitluse uuringufirmalt Kantar, kes korraldas selle 2020. aasta novembris ja detsembris.
Euroopa tuleviku konverents
Kolmveerand eurooplastest usub, et Euroopa tuleviku konverents avaldab ELi demokraatiale soodsat mõju. Vastajatest 76% leiab, et tulevikukonverents kujutab endast arvestatavat demokraatia edusammu. Selle seisukoha toetajad on kõigis liikmesriikides selges enamuses.
Kodanike hääl ELis
Valdav enamus eurooplastest (92%) kõigis liikmesriikides tahab, et kodanike arvamust võetaks Euroopa tulevikuga seotud otsustes rohkem arvesse.
Vastajatest 55% on seisukohal, et tõhusaim viis kodanike häält ELi tasandi otsustajatele kuuldavaks teha on Euroopa Parlamendi valimistel osalemine. Laialdast toetust leiab ka nõudmine, et kodanikele tuleb Euroopa tulevikku puudutavates otsustes suurem sõnaõigus anda.
45% eurooplastest pigem pooldab ELi, kuid mitte niisugusel kujul, nagu seda siiani on teostatud.
Euroopa tulevik
Koroonakriis on pannud 60% vastajaist rohkem Euroopa Liidu tulevikule mõtlema, 39% aga ei mõtle sellele rohkem kui enne.
Väärtused ja probleemid
ELi suurim jõud seisneb 32% eurooplaste arvates demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi austamises, 30% meelest aga liidu majandus-, tööstus- ja kaubandusvõimsuses.
Suurim ülemaailmne probleem, mis liidu tulevikku mõjutab, on 45% vastajate arvates kliimamuutused. Ohtlikkuselt teisele kohale paigutatakse terrorism (38%) ja kolmandale terviseohud (37%).